terve päeva olen oma sugulaste igivanu pilte digitaliseerinud, ehk pigem siis teenin endale õhtusööki välja. suhteliselt mannetu ja monotoonne töö. õnneks satub sinna sisse ka mõni vana laifilmkaameraga tehtud pildike. neid vaadates tekib tunne, et võtaks luubi kätte ning loeks, mida see lauanurgal vedelev seitung täpselt kirjutab. ja kui need ritta laon, siis on tunne nagu oleksin oma väikesel pääsukese näitusel.
pilte ka: juuni algusest, moskvast.
pärnu pilterist sain viimase aja kõige kehvemad skännid (+30 satauration (tallinnas nii ei tehta) ja tiff-failidena pole võimalik (nii ka mu kodulaboris ei tehta)), aga see-eest oli neil reala odav - 65kr. leidsin poest ka kõige-kõige esimese cheese'i, mille muidugi endaga kaasa vedasin.
No comments:
Post a Comment